EKP piirab Kreekale rahakraani

Otsus suurendab survet Kreeka uuele valitsusele, et see senisel kreeditoridega kokku lepitud kärpekuuril jätkaks.

Seni aktsepteeris Euroopa Keskpank Kreeka riigi võlakirju laenutagatisena, ehkki Kreekal ei ole investeerimisjärgu reitingut. Erandit põhjendati sellega, et Kreeka on abiprogrammi all ja asjad paranevad.

Kreeka aktsiad ja euro reageerisid keskpanga teatele langusega.

Kreeka pangad saavad esialgu jätkuvalt kasutada Kreeka keskpanga likviidsusabi (nn ELA), kuid ka siin saab Euroopa Keskpank käe ette panna. Taolise abi lubamine vaadatakse Euroopa Keskpangas üle iga kahe nädala tagant.

Kreeka taotleb ühtlasi, et riigil lubataks emiteerida rohkem lühiajalisi võlakirju, kui on praegune ülempiir 15 miljardit eurot.

Kreeka kreeditorid on väga skeptiliselt vastu võtnud Kreeka uue valitsuse ettepanekud võlakoorma ja kärpekuuri leevendamise osas. Lisaks on rahandusminister Yanis Varoufakis teatanud, et Kreeka ei kavatse olemasolevale võlakoormale uut laenu otsa võtta. Nii võib riik märtsist alates leida end väga keerulises rahalises seisus, kuna ka kapitaliturud ei taha Kreekale laenata. Eilne võlakirjaemissioon leidis investorite seas väga leiget huvi.

Varoufakis väidab, et laenuabi tingimused on Kreeka majandusele liiga rängad ega võimalda sel deflatsioonilisest kriisist välja rabeleda. Uue kokkulepe läbirääkimise ajaks lootis ta just Euroopa Keskpanga toetusele. Neid vaateid tutvustades on rahandusminister ja Kreeka peaminister Alexander Tsipras sel nädalal läbi sõitnud seitse Euroopa linna. Täna kohtub Varoufakis Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäublega.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles eile, et kreeklaste välkdiplomaatia pole erilist edu toonud. „Ma ei arva, et euroala liikmesriikide positsioonid Kreeka osas eriti erineks, vähemalt põhilise osas,“ ütles ta. Pariisis ütles Tsiprasele ka Prantsusmaa president Francois Hollande, et reeglitest tuleb kõigil kinni pidada, ka Prantsusmaal, ja lihtne see alati ei ole.

Kui kreeklased jätkavad pankadest raha väljavõtmist kiirenevas tempos, võib Kreeka uus valitsus leida ennast juba märtsis olukorrast, kus ees on eksistentsiaalne valik: võtta vastu uus välisabi koos sinna juurde käivate tingimustega, millest seni on keeldutud, või lahkuda eurost. Kahe jaanuari lõpus toimunud parlamendivalimistele eelnenud kuuga kaotasid Kreeka pangad 9% hoiustest, kirjutab Bloomberg.

Lõpetades erandi Kreeka pankadele ja piirates nende juurdepääsu likviidsusele, on sisuliselt Euroopa Keskpanga käes võim Kreeka euroalast välja kukutada. Nagu väidab Iiri ökonomist Karl Whelan, keda tsiteerib ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, on Euroopa Keskpanga n-ö kehtivad reeglid pidevas muutuses. Ingliskeelset arutlust sellest saab lugeda siit.